Iran-i sõja lõpetamise kohta toimuvad läbirääkimised võivad järgmistel kahe päeval taas algada Pakistani territooriumil, ütles USA president Donald Trump teisipäeval, 14. aprillil, pärast seda, kui üleliiduliste läbirääkimiste kokkukukkumine põhjustas Washingtoni otsuse kehtestada blokaad Iranile määratud sadamatesse.

Pakistani, Iraani ja Araabia poolsaare ametnikud ütlesid ka, et USA ja Iraani läbirääkimiste tiimid võivad tagasi pöörduda Pakistani hiljem sel nädalal, kuigi üks kõrgematele ametnikele kuuluv Iraani allikas märkis, et konkreetset kuupäeva ei ole veel määratud.

New York Post tsiteeris Trumpi sõnu: „Te peaksid tegelikult seal jääma, sest järgmistel kahe päeval võib midagi juhtuda ja meil on suurem soov sinna minna.“

Teisipäeval Georgia osariigis toimunud üritusel ütles USA asepresident JD Vance, et Trump soovib Iraaniga sõlmida „suurt lepingut“, kuid kahe riigi vahel valitseb suur usalduspuudus.

„Seda probleemi ei lahendata üleöö,“ ütles Vance.

Iraani vihane reageering USA blokaadile oli küll tugev, kuid diplomaatilise dialoogi jätkumise märgid aitasid rahustada naftaturgusid ning viisid viidismärgi hindade langemiseni alla 100 dollarini barreli kohta.

Iraan on tegelikult sulgenud Hormuzi väina – olulise globaalse veeteega nafta ja gaasi transpordiks – alates sõja algusest 28. veebruaril. Sõjategevuste käigus on hukkunud umbes 5000 inimest.

Mingisadi läbirääkimised eelmisel nädalal ei andnud kokkulepet, mis teeb kahtlaseks kahe nädala pikkuse vahelepingu säilimise, millele on veel üks nädal jäänud.

Iraani tuumaprogrammid olid üks peamisi tülikohasid. USA pakkus Iraanile 20-aastast kõigi tuumateguslike tegevuste peatamist, samas kui Teheran pakkus kolme kuni viie aastat pikkust peatumist, nagu isikutega, kes on tuttavad nende pakkumistega. USA on nõudnud ka kõiki rikastatud tuumamaterjale Iraanist välja viia.

Üks Pakistani läbirääkimistesse seotud allikas ütles, et nädalavahetuselt alginud tagasirääkimised on andnud tulemusi selles tühjuses täitmiseks ning lähendanud kahte poolt kokkuleppele, mida saaks esitada uues läbirääkimiste voorus.

Sellest, millist tuumalepingut USA ja Iraan kiiresti kokku saaks, ei olnud selge, arvestades 2015. aasta Teherani ja maailmavõimude vahelise tuumalepingu keerukust, millest Trump 2018. aastal lahkus, ning tõenäolise vajaduse rahvusvahelise tuumaenergiaagentuuri (IAEA) jälgimise ja verifitseerimise järele.

Iraan soovib ka rahvusvaheliste sanktsioonide tühistamist, mille USA ise ei saa lubada.

IMF vähendab kasvuprognosist

USA Keskkommando teatas, et esimese 24 tunni jooksul ei suutnud ükski laev läbi murda USA blokaadi Iranile määratud sadamatesse, samas kui kuus kaubalaeva pöördus tagasi.

Keskkommando teatas, et blokaadis osales rohkem kui kümme USA sõjalaeva ning see kehtib ainult laevadele, mis liiguvad Iranisse või Iranist välja.

Siiski näitasid laevandusandmed, et blokaadil oli teisipäeval väga väike mõju Hormuzi väina liiklusele – vähemalt kaheksa laeva läbisid veeala.

Sõja tõttu on muutunud ebamääraseks globaalne energiaturvalisus ja kaupade pakkumine, mis sõltuvad naftast.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) vähendas oma kasvuprognosist ja ütles, et globaalne majandus jääb majanduslanguse äärde, kui konflikt halveneb ja nafta hind jääb 2027. aastaks üle 100 dollari barreli kohta. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) vähendas omakorda oma prognoose globaalse naftapakkumise ja -nõudluse kasvumääradest.

USA NATO-liitlased, sealhulgas Suurbritannia ja Prantsusmaa, ütlesid, et nad ei lase end konflikti sissetõmmata blokaadi osalemisega, kuigi nad on pakkunud abi Hormuzi väina turvalisuse tagamiseks, kui selleks saab kokkulepe.

Hiina, kes on peamine Iraani nafta ostja, ütles, et USA blokaad on „ohtlik ja vastutustundetu“ ning see suurendab ainult pinget. USA Rahandusministeeriumi sekretär Scott Bessent kritiseeris Hiinat nafta hoiumisest sõja ajal.

Analüütikud ütlevad, et Hormuzi väina täieliku taasavamise järel tõenäoliselt jäävad naftahinnad kõrged nädalaid, kuna on tekkinud mahutusprobleemid, infrastruktuur on kahjustatud ja ebakindlus on tõusnud.

Iisraeli ja Liibanoni läbirääkimised lõppesid

Lisaks sellele, et rahulepingu perspektiivid on keerulisemad, on Iisrael jätkanud oma rünnakuid Liibanoni vastu, sihildatakse Hezbollah’t – Iraani toetatud relvastatud rühmitust. Iisrael ja USA ütlevad, et see kampaania ei kuulu vahelepingu alla, samas kui Iraan on seda väitnud.

Washingtonis korraldas USA riigisekretär Marco Rubio kohtumise Iisraeli ja Liibanoni esindajate vahel, mille Riigidepartemang kirjeldas kui esimest olulist kõrgtasemeliseid suhteid kahe riigi vahel alates 1993. aastast.

Liibanon tahtis vahelepingut, et lõpetada Iisraeli õhurünnakud, mis on tapnud üle 2000 inimese ja sunnitud 1,2 miljonit inimest kodudest lahkuma, samas kui Iisrael nõudis Beiruti poolelt Hezbollah’i relvastuse lahti tegemist.

USA Riigidepartemang teatas pärast kohtumist, et mõlemad pooled olid nõus läbirääkimiste jätkamisega.

Iisraeli suursaadik USA-s ütles, et ta lootis, et Liibanoni valitsus tahab vähendada Hezbollah’i mõju, samas kui Liibanoni suursaadik USA-s ütles avalduses, et kohtumine oli „konstruktiivne“ ning järgmise kohtumise kuupäev ja asukoht teatatakse tähtaegselt.

Liibanoni valitsus tahtis läbirääkimisi pidada, kuigi Hezbollah sellele vastu oli.

Kuna sõja populaarsus kodumaal on langenud – tõusvad energiahinnad teevad poliitilist tagasilööki – peatas Trump eelmisel nädalal USA-Iisraeli pommitamiskampaania Iraani vastu, pärast seda kui ta ähvardas Iraani „terve tsivilisatsiooni“ hävitada, kui see ei ava Hormuzi väina uuesti.

Reuters/Ipsos’i 10.–12. aprillil tehtud küsitlus pärast vahelepingu teatamist näitas, et 35% ameeriklastest toetab USA rünnakuid Iraani vastu, mis on vähenenud eelmisest nädalast 37%-lt.

Vaheleping on esimese nädala jooksul suuresti kehtinud, kuigi mõlemad pooled kasutasid tugevat retoriikat. – Rappler.com